MVITSPEA

Millal eelistada tööturul kõrgkoolidiplomit, kutsekoolidiplomit, erialast kutsetunnistust. Proovin kirjutada sellest teemast lähtudes oma kogemustest töö otsimisel ja nüüdeks töötades IT-sektoris. Kui ma hakkasin mõtlema töökoha vahetusele, tahtsin liikuda tootmisest tarkvara arendusse, siis oli mul kogemuseks üks põlve otsas tehtud veebilahendus ja Tallinna Polütehnikumist omandatud noorem tarkvaraarendaja kutsetunnistus. Kandideerisin erinevatesse suurematesse ja väiksematesse tarkvara arendamisega tegelevatesse ettevõtetesse. Kuna mul oli kogemus veebitehnoloogiatega nagu PHP ja JavaScript, siis kandideerisin töökohtadele, kus oli nõutud vastav kogemus. Ühelgi neist kandideerimistest ma edukas ei olnud, sest kui otsiti PHP arendajat Symfony raamistikul, siis taheti inimest, kes tunneb seda raamistikku tõesti läbi ja lõhki. Nendele positsioonidele kandideerimisel oleks tulnud kasuks mingi sertifikaat, mis tõestaks mu pädevust Symfonys. Praeguses töökohas teeme koostööd erinevate aren...

Selle nädala teema on pakkuda Naatan Nohikule abi tarkvaraprojekti litsentsi valimisel. Seekord saan ise samastuda Naatan Nohikuga. Töötasin ühes tööstusettevõttes osakonnajuhina. Töö sisu oli suures osas kvaliteetse toodangu teatud mahus valmimise tagamine. Oluline osa selles tegevuses oli töökätel. Osakonnas töötas erinevatel aegadel 60-100 töötajat. Kuna osakond oli suurema tehase tootmisahela osa, siis väga ma ei pidanud muretsema toormaterjali muretsemise ega müügi pärast, sest toormaterjal tuli eelnevast tootmisastmest ja kogu kaup "müüdi" enamasti järgmistele astmetele tootmises, veidi küll ka otse klientidele aga seda väikses mahus. Tööajast väga suur osa kulus nuputamisele, et kuidas olemasolevate töötajate arvu ja nende oskustega valmistada nõutud koguses nõutud tooteid. Seda plaani koostati, nagu ikka, Excelis. Töö käis enamasti kahes vahetuses, mõned seadmed töötasid kolmes vahetuses. Osad töötajad said käia ainult esimeses vahetuses, osad ei saanud käia öises vah...

WIPO intellektuaalomandi komponentidest arvan, et tuleks muuta autoriõigusi.  Alustan natuke kõrvalisest teemast: üks asjaolu, mis meenub muusika autoriõigustega seoses on see, et trummid ei kuulu autoriõigustega kaitsmise alla. Teiste muusikast võib võtta trumme ja neid kasutada oma loomingus nii palju kui soovi on ja kellelgi ei ole õigust pretensioonideks. Ma arvan, et selle fakti tõttu tekkis 90ndate alguses jungle muusika, mis kasutab ohtralt jazz ja soul muusikast pärit trummarite soolosid. Neid on sämplitud ja modifitseeritud nii, et mõne sekundisest lõigust saab uue loo selgroog rütmi näol. Kõige tuntum neist soolodest on bändi The Winstons loost Amen Brother pärit trummari üllitis. Sellel soolol on isegi oma nimi: "Amen break", lehe whosampled.com andmetel on seda soolot kasutatud rohkem kui 6000-des teises muusikapalas. Kasutanud on seda kõikvõimalikud bändid alustades erinevatest jungle-i ja trummi bassi produtsentidest ja lõpetades Oasise ja Futurama tunnusmuusika...

Selle nädala teema on kirjutada V. Shea poolt sõnastatud netiketi käskudest. Väga keeruline oli neist valida ühte, mis tänapäeval enam ei oleks aktuaalne. Kui siis anuke, mis tinglikult ei ole enam nii tähtis on see: "Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust". Mitte, et ma arvaks, et praegu peaks valimatult möla ajama igal pool, vaid ma pean silmas seda, et paljud keskkonnad filtreerivad ise millist sisu kasutajale kuvada vastavalt sellele, mille vastu ta on varem huvi tundnud. Et see inimesele mitte sobiv sisu on keskkonnas olemas aga seda lihtsalt ei kuvata talle, kuna see ei ole talle huvi pakkunud. Siin tuleb mängu hoopis teine teema, et algoritmide loojad peaksid pakkuma mulle sellist sisu, mis mind huvitab, mitte mingit odavat kliki magnetit. Sel puhul sisu loojatele mingeid ettekirjutusi ei ole. Andmemahtu enam vaevalt keegi loeb aga tegelikult ju võiks. Et kui mulle pakutakse YouTube-is huvitava pealkirjaga videot, millel veel intrigeeriv thumbnail, vaatan video ot...