Posts

Nädal 15

Mina arvan, et ükski tehnoloogia ei saa olla ei eetiline ega ebaeetiline. Eetika küsimus tuleb mängu alles tehnoloogia kasutamisel. Tuleb välja, et inimesed on ühed õnnetuse hunnikud, ükskõik kui head kavatsused meil ka ei oleks, välja tuleb enamasti midagi kohutavat. Lisaks on alati mõned üksikud, kes loomulikult teevad uskumatult hoolimatuid tegusid omakasu nimel. 1920ndatel avastati, et kui autobensiini hulka panna teatud ainet, siis mootorid töötavad palju paremini. Selleks aineks oli plii, möödus kõigest 50 aastat, kuni tehti kindlaks, et antud aine on kohutavalt mürgine. Kui aine kahjulik mõju ja aine loodusesse sattumise allikas sai selgeks, siis ilmselgelt plii kütuse sisse segamise jätkamine oli ebaeetiline aga ometi alles aastal 2021 keelustati pliid sisaldava bensiini müük viimases riigis. Aga see ei tee kasutatud tehnoloogiat ebaeetiliseks, küllap samade seadmetega saaks ka midagi teha, mis me praegu arvame, et on väga hea kõigile, nagu näiteks biolisandi segamine kütusesse
Post a Comment
Read more

Nädal 14

Image
 Mina pean kõige suuremaks turvariskiks just pettusi. Nad ei ole otseselt IT-turvarisk aga kasutatakse IT vahendeid pettuse läbi viimiseks alates lihtsatest emailidest kuni rakendusteni, mille ohver vabatahtlikult paigaldab oma seadmesse ja laseb pahalase sinna ligi. Ma olen töötanud kahes ettevõttes, ühes oli väga range IT juht, kes andis kasutajatele minimaalsed õigused, ise ei saanud mitte midagi arvutisse paigaldada, paroole tuli iga veidi aja tagant vahetada, USB pesadesse ei saanud väliseid seadmeid ühendada ja kõike muud sellist. Võib-olla see lõi kasutajates sellise turvatunde, et valvsus kadus ära. Raamatupidaja emailile tuli arve, suur firma, ei ole raamatupidajal aega taga ajada, kelle tellitud kaup see oli, lihtsam on ära maksta, pole suur summa ka. Hiljem selgus, et sellise nimega ettevõte ei ole midagi müünud meile. Huvitav, kui palju selliseid arveid igapäevaselt saadetakse ja ka makstakse ja mis ei tulegi välja, et tegemist oli pettusega. 50€ väärtuses arveid saata firm
Post a Comment
Read more

Nädal 13

See nädal tuleb ennast kujutleda IT-tugilahenduste otsustaja rollis oleva isikuna ja korraldada tehnoloogia rakendamist Eestis. Kui hakkasin selle teema peale mõtlema, siis esimene mõte oli, et kui palju puudega inimesi ikka on, et riik võiks ju kõiki toetada nii, kuidas neil vaja on. Vaatasin järgi, et 31.12.2022 seisuga on Eestis 13122 sügava puudega ja 64102 raske puudega inimest. Arvestades Eesti rahvaarvu on see päris suur osa elanikkonnast. Sealt tuleks järgmine mõte, et kui tugilahendusi vajavaid inimesi on nii palju, siis võib ju neid lahendusi massiliselt toota ja saab toote hinna alla. Paraku peab arvestama sellega, et loodus on osav vingerpusside mängimises ja tõenäoliselt on vajalikke unikaalseid erilahendusi nii palju, et massilisest tugilahenduste tootmisest ei saa olla juttugi. Lisaks ei pruugi kõik nendest puuetega inimestest vajada erilisi IT lahendusi. Seega päris nagu tehnoloogilist lahendust sellele murele ei ole, pigem ikka individuaalsed abivahendid. Puuetega inim
Post a Comment
Read more

Nädal 12

 Selle nädala teema on veebilehtede kasutatavusest. Üks positiivne näide, millega ma olen kokku puutunud on codecademy.com - programmeerimise õppimise keskkond. Seal saab kasutaja valida teema, mida ta õppida tahab, siis on pandud kokku selle kohta käiv informatsioon, videod, interaktiivsed ülesanded ja testid. Infot või videot kuvada veebilehel ei ole väga suur kunst aga see, kuidas nad on suutnud interaktiivsed ülesanded brauseri aknasse paigutada nii, et ühes tulbas on ülesande nõudmised, teises tulbas integreeritud programmeerimiskeskkond ja kolmandas tulbas kas tulemus või konsool, sõltuvalt keelest, mida õpitakse, on küll uskumatu. Kogu selle kupatuse kasutamise selgeks saamine käib väga kiirelt, mõned ülesanded täita ja juba ongi kogu kasutajaliides selge. Selgeks saab asja intuitiivselt, et ei pea kuskil käsiraamatus tuhlama vaid on võimalik aimata, et see nupp teeb seda ja kui ma tahan saada sellist tulemust, siis pean tegema nii. Lehe kujundusel on ka värvid väga hästi valitu
Post a Comment
Read more

Nädal 11

 Selle nädala teema on kirjeldada ühte tarkvara arendusmudelit ja ärimudelit mõne konkreetse näite põhjal. Kõige lihtsam on vast kirjeldada projekti millega käesoleval hetkel olen seotud. Töötan ühes jae- ja hulgimüügiga tegelevas ettevõttes. Firma kasutab küll erinevaid lao- ja müügitarkvarasid aga päris sellist funktsionaalsust nagu tegelikult vaja oleks siiski ei ole õnnestunud leida. Seetõttu otsustati, et puudu olevad osad arendatakse ettevõtte siseselt välja. Arendusmudel on olnud muutuses veidi aga nüüd on sobiv mudel leitud. Põhimõtteliselt on kasutusel scrum mudel: mina olen nagu toote omanik, saan ettevõtte omaniku ja tegevjuhi käest sisendid, mis probleemi on vaja lahendada, käin töötajate juures uurimas, kuidas oleks parim viis antud ülesannet lahendada. Vaatan kuidas me seda saaksime teha arvestades olemasolevaid süsteeme. Lisan Jiras backlogi piletid ja Confluence-i täpsema kirjelduse ülesannetest. Seejärel on arendajatega ja Scrum masteriga koosolek, kus räägime kõik uue
Post a Comment
Read more

Nädal 10

 Siin on mõned mõtted, mis tekkisid peale Eben Mogleni artikli  Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright  lugemist.  Artikli algus oli päris raske lugemine, oli veidi keeruline mõista, mida ta üldse öelda tahab aga alates teisest lõigust läks juba arusaadavamaks. Moglen väidab, et tasuta tarkvara on parem kui raha eest soetatav tarkvara, sest vaba tarkvara, millel ka lähtekood kaasas on igaühe poolt parandatav ja seega kõik tõrked parandatakse kiirelt nii, et tavakasutaja ei pruugigi tõrkeid kogeda, sest need on juba lapitud selleks ajaks kui tema hakkab rakendust kasutama. Artikli autor loodab inimeste soovile luua midagi ja seeläbi aina rohkema tasuta tarkvara levimiseni. Moglen ennustas ka surma muusikatööstusele ja pakkus, et varsti inimesed teevad niipalju tasuta muusikat, et enam osta ei olegi muusikat vaja. Muusika koha pealt on tal mõnes mõttes õigus, elektroonilise muusika tegemine on muutunud nii lihtsaks ja kättesaadavaks paljudele, et artistid saavad e
Post a Comment
Read more

Nädal 9

 Selle nädala teema on vaadata kahte tuntud IT juhti ja analüüsida, millisesse rolli antud juht kuulub. Esimeseks analüüsitavaks valisin Ginni Rometty, kes oli IBM-i tegevjuht aastatel 2012 - 2020. Tema eesmärkideks olid IBM-i välja toomine kahjumlikest äridest ja keskenduda toetuse jätkamine süsteemidele, mis on klientidele kriitilise tähtsusega ja liikuda rohkem uutesse suundadesse. Selleks, et suurt ettevõtet keerata uude suunda, teades, et seal töötavad väga paljud inimesed, kes on harjunud oma tööd tegema ühte moodi aga nüüd on uued tuuled, peab juht olema tõesti juht. Ta peab suutma inimesed kaasa tõmmata, et uute eesmärkideni jõuda. Kuulasin temaga intervjuud Lex Fridmani taskuhäälingus. Rohkem tegelikult jäi mulje, et ta on treener/juhendaja. IBM on niigi tegelnud koolide kaasamisega ja pakkunud võimalust õpilastel õppida oskusi, mis oleksid vajaliku, kui need õpilased lõpuks läheksid tööle IBM-i. Rometty juhtimisel hakkas IBM inimeste värbamisel rohkem vaatama nende oskusi kui
Post a Comment
Read more