Nädal 6

WIPO intellektuaalomandi komponentidest arvan, et tuleks muuta autoriõigusi. 

Alustan natuke kõrvalisest teemast: üks asjaolu, mis meenub muusika autoriõigustega seoses on see, et trummid ei kuulu autoriõigustega kaitsmise alla. Teiste muusikast võib võtta trumme ja neid kasutada oma loomingus nii palju kui soovi on ja kellelgi ei ole õigust pretensioonideks. Ma arvan, et selle fakti tõttu tekkis 90ndate alguses jungle muusika, mis kasutab ohtralt jazz ja soul muusikast pärit trummarite soolosid. Neid on sämplitud ja modifitseeritud nii, et mõne sekundisest lõigust saab uue loo selgroog rütmi näol. Kõige tuntum neist soolodest on bändi The Winstons loost Amen Brother pärit trummari üllitis. Sellel soolol on isegi oma nimi: "Amen break", lehe whosampled.com andmetel on seda soolot kasutatud rohkem kui 6000-des teises muusikapalas. Kasutanud on seda kõikvõimalikud bändid alustades erinevatest jungle-i ja trummi bassi produtsentidest ja lõpetades Oasise ja Futurama tunnusmuusikaga. Trummar Gregory Coleman, kes algse versiooni linti mängis, ei saanud selle eest suurt midagi. Aasta peale Amen brotheri salvestamist läks bänd laiali ja Coleman suri kodutuna aastal 2006.

Veel mis autoriõigustega seoses mulle tundub on see, et tänapäeval osad inimesed ei tahagi mingit autoriõigust, nad tahavad ainult, et nende tehtud pilt, video, meem leviksid üle maailma. Ta ju ei saa levida, kui jagada ei tohi. Mõned meemid on sellised, mida on näinud sajad miljonid inimesed, ei ole kuulnud, et keegi nõuaks tasusid, et see on minu meem, makske mulle. TikTok on ju suures plaanis üles ehitatud kopeerimisele ja teiste muusika kasutamisele. Keegi filmib tantsu, teised teevad järgi ja taustaks kasutavad TikToki poolt pakutavat muusikat. Üks inimene, kes TikToki kaudu üritab oma teenuseid turundada, soovis, et ma teeksin talle kodulehe. Materjalist pool oli google kaudu hangitud pildid ja tekstid. Inimesele tuli üllatusena, et ei pruugi tohtida kõike nii kasutada ja ka tema enda videote ja piltide kasutamisele kätt ette ei paneks.

Kõik, mis toimub internetist väljas on suhteliselt hästi mõistetav, et kui keegi nägi vaeva ja teos on füüsilisel kujul olemas, siis on selge, et ma ei saa seda kasutada kui enda oma. Aga internetis ei ole asjad nii lihtsad, tundub, et foto või ikooni tegemine on nii lihtne, et miks ma ei võiks googlest leitud fotot kasutada oma projektis. Teinekord jääb endalgi segaseks kas näiteks mingeid ikoone võib kasutada enda projektides või mitte, vaja oleks mingit selgemat süsteemi, mis kuidagi näitab autori kavatsuse, et kas töö on mõeldud vabaks kasutuseks või mitte.

Tööstusdisain töötab minu meelest hästi. Ei lasta ettevõtetel tegelda jaburustega, et minul on ümarate nurkadega telefon, järelikult teised ei tohi teha ümarate nurkadega telefoni. Meenub üks kohtuotsus, kus Apple kaebas Samsungi peale, et Samsungi tahvlid on liiga iPadide sarnased. Kohus otsustas, et rikkumist ei ole sest Apple'i tooted on lahedamad.