MVITSPEA

 Kunagi, kui õppisin Tallinna Polütehnikumis nooremarendaja eriala soovitas üks sealsetest õppejõududest lugeda Cliff Stolli raamatut Cuckoos Egg, mis pidavat rääkima väga huvitava loo häkkimisest. Soovitaja kirjeldus oli intrigeeriv aga kui vaatasin, et raamat on välja antud aastal 1989, siis mõtlesin, et mida huvitavat sai aastal 1989 olla häkkimises, tegemist on ju põhimõtteliselt kiviajaga. Sellele vaatamata sai teos siiski raamatukogust võetud ja lugemist alustatud, paari päevaga oli köide otsast otsani läbi loetud, sest tegemist oli tõesti väga huvitava ja kaasahaarava looga.  Selle kursuse raames tekkis mõte antud raamat uuesti läbi lugeda ja võrrelda emotsioone mitme aasta taguse ajaga. Äkki tänu sellele arvustuse laadsele asjale leiab mõni kursusekaaslane ka innustust see raamat ette võtta ja saab ka hea kogemuse osaliseks. Raamat räägib tõestisündinud loo ühest esimestest dokumenteeritud häkkimise juhtumitest Ameerika Ühendriikides. Cliff Stoll oli astronoom, nähtavasti mitte

Eesti infoühiskonna arengukava 2030 Tugevuseks on, et Eestis on juba olemas arenenud infoühiskond. Paljud teenused, mida meie juba saame digitaalselt kasutada on paljudes teistes riikides ainult unistus. Me võime oma kogemust ja oskusi eksportida teistele soovijatele. Süsteemidega toimetamisest on olemas kindlasti kogemus, et mis töötab ja mis mitte, on parem arusaamine, kuidas asju edasi teha. Nõrkuseks on vast see, et Eestis ei ole väga palju inimesi, kes oskas infoühiskonda edasi arendada, lisaks puudub keskne kontroll, et kuhu poole kõik asjad liikuma peaksid, võib juhtuda, et mitmed asutused arendavad sama või väga sarnaseid asju hoides nii tööjõudu kinni, kuigi koostöös saaks seda teha odavamalt ja vabanenud töökäed saaksid midagi muud arendada. Erasektorit kaasatakse vähe arendustesse. Võimalus olekski kesksemalt kogu e-riiki arendada, et kõigil oleks teada, millega keegi tegeleb, arendada koos kiiremini paremad tooted. Koostöös luuakse lahendused, mida on elanikel hea ja mugav

Nädala teema on kirjutada kahest traditsioonilise meedia kanalist, ühest mis kasutab uut meediat hästi ja ühest, mis kasutab uut meediat mitte nii hästi, kui oma põhikanalit. Ma ei ole väga pädev siin sõna võtma, sest ma kasutan erinevat meediat väga vähe, sotsiaalmeediat pea üldse mitte. Aga midagi oma tähelepanekutest saan kirjutada ikka. Üks väljund, mille kohta siiski saan oma isiklike kogemuste põhjal kirjutada on Raadio 2. Seal on häid muusika saateid ja ka jutusaateid nagu Rahva oma kaitse, mida hea meelega jälgin. Kunagi sai pea kultuslikult teatud ajal raadio eest istutud, et mitte maha magada mõnda episoodi. Siis kadusid raadiod vaikselt majapidamisest ja tekkis ka lünk saadete kuulamisel. Mingi hetk aga avastasin, et Raadio 2el on olemas koduleht, kust saab soovi korral otse kuulata, mis parasjagu eetris ja saab ka järgi kuulata saateid. Mugav, aga kui mingit vanemat saadet kuulata eesmärgiga kõik episoodid läbi kuulata, siis läheb ikka järg sassi. Selgus, et neil on ka tele

Üks tegevus, mis on jäänud suures joones samaks võrreldes tänapäeva ajaga kui internet veel ei olnud massidesse levinud on emailide saatmine ja vastuvõtmine. Küll saab kirju kirjutada ja vastu võtta nüüd ka telefonidel lisaks arvutile ja küllap on ka tehniline võimekus parem, et saab manusena saata suuremaid faile ja pilte. Aga peale selle on tegevus suures osas sama, kirjutad aadressi, pealkirja, sisu ja paned teele. Asi aga, mis on muutunud on see, et tänapäeval, kui on vaja teada, kas kolleeg on parasjagu vaba või mitte avad Slacki või Teamsi või mõne muu säärase rakenduse ja vaatad, mis ta staatus on, paremal juhul näed ka ära mis kell huvi pakkuv isik on koosolekutega hõivatud ja kõik muu säärase info. Jiras saad ka vaadata, mis ülesanded parasjagu kellelgi käsil on. See aga ei ole alati nii olnud. Ammusel ajal tuli kasutada käsku who, et näha serverisse sisse loginud kasutajate infot ja selle põhjal järeldusi teha. 1977 aastal kirjutati programm finger, mis on üks esimesi rakendu

 Nädal 1 Üks IT-lahendus, mis kindlasti muutis maailma on Apple iPod - kaasaskantav mp3 mängija. Esimene versioon anti välja aastal 2001 ja oli 5GB kõvakettaga. Aastal 2001 oli olemas ka teisi mp3 mängijaid, mis olid küll palju väiksema mälumahuga, aga nad olid olemas. Nendega oli aga palju jamamist: mp3-d tuli kuskilt saada, kas oma olemasolevatest CD-dest salvestada mp3-d või katsuda õnne sel ajal väga populaarsete p2p rakendustega nagu näiteks Limewire. Sealt võisid saada oma .mp3 faili kätte, halvemal juhul aga .mp3.exe faili, mis siis palju pahandust arvutiga tegi. Siis tuli need failid kopeerida mp3-e mängijale ja saigi kuulata. Kuna ruumi oli vähe, siis tuli kuidagi ka hallata faile mängijal, ühesõnaga protsess oli piisavalt keeruline, et tõenäoliselt enamus inimestest arvasid, et lihtsam on oma CD pleieriga edasi käia. iPod tuli koos oma rakendusega, milles sai osta muusikat digitaalsel kujul ja siis koheselt ka iPodi laadida ja seal kuulata, Esitusloenditega sai automatiseerid