MVITSPEA

Mina arvan, et ükski tehnoloogia ei saa olla ei eetiline ega ebaeetiline. Eetika küsimus tuleb mängu alles tehnoloogia kasutamisel. Tuleb välja, et inimesed on ühed õnnetuse hunnikud, ükskõik kui head kavatsused meil ka ei oleks, välja tuleb enamasti midagi kohutavat. Lisaks on alati mõned üksikud, kes loomulikult teevad uskumatult hoolimatuid tegusid omakasu nimel. 1920ndatel avastati, et kui autobensiini hulka panna teatud ainet, siis mootorid töötavad palju paremini. Selleks aineks oli plii, möödus kõigest 50 aastat, kuni tehti kindlaks, et antud aine on kohutavalt mürgine. Kui aine kahjulik mõju ja aine loodusesse sattumise allikas sai selgeks, siis ilmselgelt plii kütuse sisse segamise jätkamine oli ebaeetiline aga ometi alles aastal 2021 keelustati pliid sisaldava bensiini müük viimases riigis. Aga see ei tee kasutatud tehnoloogiat ebaeetiliseks, küllap samade seadmetega saaks ka midagi teha, mis me praegu arvame, et on väga hea kõigile, nagu näiteks biolisandi segamine kütusesse...

 Mina pean kõige suuremaks turvariskiks just pettusi. Nad ei ole otseselt IT-turvarisk aga kasutatakse IT vahendeid pettuse läbi viimiseks alates lihtsatest emailidest kuni rakendusteni, mille ohver vabatahtlikult paigaldab oma seadmesse ja laseb pahalase sinna ligi. Ma olen töötanud kahes ettevõttes, ühes oli väga range IT juht, kes andis kasutajatele minimaalsed õigused, ise ei saanud mitte midagi arvutisse paigaldada, paroole tuli iga veidi aja tagant vahetada, USB pesadesse ei saanud väliseid seadmeid ühendada ja kõike muud sellist. Võib-olla see lõi kasutajates sellise turvatunde, et valvsus kadus ära. Raamatupidaja emailile tuli arve, suur firma, ei ole raamatupidajal aega taga ajada, kelle tellitud kaup see oli, lihtsam on ära maksta, pole suur summa ka. Hiljem selgus, et sellise nimega ettevõte ei ole midagi müünud meile. Huvitav, kui palju selliseid arveid igapäevaselt saadetakse ja ka makstakse ja mis ei tulegi välja, et tegemist oli pettusega. 50€ väärtuses arveid saata ...

See nädal tuleb ennast kujutleda IT-tugilahenduste otsustaja rollis oleva isikuna ja korraldada tehnoloogia rakendamist Eestis. Kui hakkasin selle teema peale mõtlema, siis esimene mõte oli, et kui palju puudega inimesi ikka on, et riik võiks ju kõiki toetada nii, kuidas neil vaja on. Vaatasin järgi, et 31.12.2022 seisuga on Eestis 13122 sügava puudega ja 64102 raske puudega inimest. Arvestades Eesti rahvaarvu on see päris suur osa elanikkonnast. Sealt tuleks järgmine mõte, et kui tugilahendusi vajavaid inimesi on nii palju, siis võib ju neid lahendusi massiliselt toota ja saab toote hinna alla. Paraku peab arvestama sellega, et loodus on osav vingerpusside mängimises ja tõenäoliselt on vajalikke unikaalseid erilahendusi nii palju, et massilisest tugilahenduste tootmisest ei saa olla juttugi. Lisaks ei pruugi kõik nendest puuetega inimestest vajada erilisi IT lahendusi. Seega päris nagu tehnoloogilist lahendust sellele murele ei ole, pigem ikka individuaalsed abivahendid. Puuetega inim...