Nädal 4

Eesti infoühiskonna arengukava 2030

Tugevuseks on, et Eestis on juba olemas arenenud infoühiskond. Paljud teenused, mida meie juba saame digitaalselt kasutada on paljudes teistes riikides ainult unistus. Me võime oma kogemust ja oskusi eksportida teistele soovijatele. Süsteemidega toimetamisest on olemas kindlasti kogemus, et mis töötab ja mis mitte, on parem arusaamine, kuidas asju edasi teha.

Nõrkuseks on vast see, et Eestis ei ole väga palju inimesi, kes oskas infoühiskonda edasi arendada, lisaks puudub keskne kontroll, et kuhu poole kõik asjad liikuma peaksid, võib juhtuda, et mitmed asutused arendavad sama või väga sarnaseid asju hoides nii tööjõudu kinni, kuigi koostöös saaks seda teha odavamalt ja vabanenud töökäed saaksid midagi muud arendada. Erasektorit kaasatakse vähe arendustesse.

Võimalus olekski kesksemalt kogu e-riiki arendada, et kõigil oleks teada, millega keegi tegeleb, arendada koos kiiremini paremad tooted. Koostöös luuakse lahendused, mida on elanikel hea ja mugav kasutada, mis teavitavad juba inimest ise kohustustest ja hüvedest hoides nii kokku elanike aega, mida nad saavad sisustada millegi kasulikumaga kui riigiasutuses järjekorras seismine. Hästi toimivat süsteemi saaks eksportida huvilistele teistest riikidest ja ka võimalusel aidata ehitada üle Euroopalist süsteemi, mis muudaks asjaajamise paberivabaks ka riigi piiride üleselt. Kui erasektorit rohkem kaasata tekiks ehk suurem hulk arendajaid, kes oskaks e-riigi rakendustega tööd teha ja kui õnnestub müüa välismaale Eesti e-lahendusi, siis oleks meie ettevõtted, kellel kogemus olemas nende lahenduste väljatöötamisel hinnas ka välismaal.

Ohud - kui riigiga suhtlus läbi interneti suureneb, siis peab ka turvalisuse peale rohkem mõtlema. Mida rohkem erinevaid rakendusi, seda põhjalikumalt on vaja neid kontrollida ja peab olema valmidus iga turvaauku koheselt lappima asuma. Äkki kui minnakse arendamisega liiga kiiresti edasi ei jõua turvamine järgi ja lihtsalt ei hallata seda ära. Mida rohkem teenuseid on internetis saadaval, seda rohkem peavad elanikud ka oskama kasutada internetti turvaliselt, muidu võidakse paroolid/andmed välja petta ja neid siis hiljem kurjasti ära kasutada. Hetkel vist on võimalik näiteks kellegi id-kaardi ja paroolide enda valdusse saades vormistada teise inimese auto enda nimele, sellised olukorrad vajavad läbi mõtlemist. Veidi utoopilisem oht ka, et kui peaks tulema turule kvantarvutid, siis minu arusaamise järgi need mudavad praeguse krüptograafia suures osas kasutuks, mis siis saab, kui järsku ei ole kellegi allkirjad ega paroolid enam turvalised.